In memoriam. Pavel Reifman. 29.01.1923 – 15.01.2012
In memoriam. Pavel Reifman. 29.01.1923 – 15.01.2012 // Universitas Tartuensis : Tartu ülikooli ajakiri. — 2012. — № 2 (Veebruar). — Lk. 45.
http://www.ajakiri.ut.ee/sites/default/files/ajakiri_pdf/UT%20veebruar%202012.pdf
То же: http://www.reifman.ru/articles/Universitas_Tartuensis_ 2012_N2.pdf
Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi emeriitprofessor Pavel Reifman sündis 29. jaanuaril 1923. aastal Ukrainas. 1940 lõpetas ta Leningradis kiitusega keskkooli ning astus kohaliku ülikooli filoloogiateaduskonda. 1941 suvel astus ta vabatahtlikuna maakaitseväkke ning naasis rindelt 1945 ja lõpetades seejärel hiilgavalt ülikooli.
1949 algas Leningradis juudivastane kampaania ning ta oli sunnitud mujal tööd otsima. Reifmani õppejõukarjäär sai alguse Pihkva pedagoogilises instituudis. Paralleelselt töötas ta kandidaadi - väitekirja kallal, mille kaitses 1953.
Samal aastal algas Reifmani biograafias Tartu periood: temast sai õppejõud õpetajate instituudis. Tartu ülikooli asus Reifman alaliselt tööle 1959. aastal 1963 sai ta dot - sendiks ning 1973 pärast doktori - töö kaitsmist professoriks.
TÜ vene kirjanduse õppetoolile on Pavel Reifman pühendanud enam kui pool sajandit. Saades 1993. aastal emeriitprofessoriks, jätkas Reifman loengute lugemist kümne järgneva aasta vältel tasuta.
Kõik praeguse slaavi filoloogia osakonna liikmed on Reifmani käe all õppinud. Reifman luges loengukursusi 19. sajandi vene kirjanduse ajaloost, vene kirjan - duskriitika- ja ajakirjandusloost, kirjanduse allikaõpetusest ja vene tsensuuri ajaloost. Tema viimase populaarse loengukursusega võib tutvuda internetis. Reifman töötas oma internetiväljaande kallal kuni viimase ajani.
Kirjandusteadlased hindavad kõrgelt tema uurimusi Dostojevski, Tšernõševski, Saltõkov-Štšedrini loomingust ja 19. sajandi vene ajakirjandusloost.
Terav mõistus, mitmekülgne eruditsioon, suurepärane allikmaterjalide tundmine – kõik see hämmastas Reifmani juures nii üliõpilasi kui ka nooremaid kolleege. Professori iroonilisuse ja vaoshoituse taga polnud raske märgata heasüdamlikkust, kaastunnet, siirast huvi inimeste vastu ja abivalmidust. Austatud, hinnatud ja armastatud professori lahkumine on korvamatu kaotus kogu osakonnale.
kolleegid slaavi filoloogia osakonnast